Showing posts with label Niine Talu. Show all posts
Showing posts with label Niine Talu. Show all posts

Thursday, 5 August 2010

Lillepeenrad

Lilledele meeldib soe ja niiske suvi . 2008 aasta sügisel rajatud lillepeenral on sel suvel taimed eriti lopsakad. Kolm valgete õitega marana põõsast võistlevad juba kasvuruumi pärast. Madalad päevaliiliad õitsevad ,üks hele- teine tumekollaste õitega .
Päevaliiliad on mu suvised lemmikud õisi jätkub terveks suveks. Varajased sordid lõpetavad, hilisemad alustavad õitsemist.
Vana pada tamme kõrval on sel aastal särav-valgete õitega täidetud. Eelmisel aastal kasvasid seal sinised võõrasemad. Võõrasema külvab end ise kuid ei hakka õitsema nii vara kui sooviksin, seetõttu istutan kevadel õitsvad lilled ja hiljem lisanduvad võõrasemade õied.
Valge floks on sel aastal jälle õide puhkenud, tegemist on lillega, mis on kasvanud aastakümneid ühe koha peal,mitu aastat muruniidukiga maha niidetud. Eelmisel aastal olid ainult mõned üksikud õied, sel aastal õitseb rikkalikult.









Wednesday, 4 August 2010

Augusti hommik 05.08.2010



On flokside õitsemise aeg. Lillelõhna on tunda kaugele. Istun aidatrepil hommikukohvi juues. Kell on 6:00.  Õhk on jahe aga rohkem selga panna nagu ei raatsi, õhukesest suvekleidist piisab. Kauneid suvepäevi tuleb hoida. Pääsukesed sidistavad ja sätivad end elektriliinile ritta,  neid ei ole palju. Rohkem linde nagu polekski. Peale pääsukeste laulu on ainult tuulekohin, sahisev rohi ja naabrikass, juba hommikul vara tuleb ta akna alla kräunuma. Julgeks läinud. Püüan ta siiski minema ajada, muidu ei saa enam üldse uksi lahti hoida, tuleb tuppa. Kuulen lähenevat automürinat, naabrid lähevad tööle. Meie   Kurr tuleb istub mu kõrvale aidatrepil, minul kohvitass käes,tema silmitseb niisama. Armastan suvehommikuid maal, need on jumalikud.


Monday, 28 July 2008

Juuli Niines-Pärnaõied,Kaseviht,tammeviht

Sel aastal korjas tütar pärnaõied, ise ei jõudnudki puu ligi. Rahvameditsiinis tarvitatakse pärnaõisi ammustest aegadest külmetuse, palaviku, gripi ja bronhiidi ravimiseks. Kodustes tingimustes tarvitatakse pärnaõisi kuuma joogina kui higistama panevat, uriini väljutavat ja röga lahtistavat vahendit.

Tegin sel aastal ise esimese kaseviha, seetõttu saigi natuke uuritud vihtade kohta. Ja kui esimese kahe vihaga metsast tulin, tuli välja, et neist sai tegelikult ainult ühe viha, abikaasa sidus vihad omavahel kokku ja arvas, et nüüd on juba viha mõõtu. Varem meil oma sauna ei olnud ja seetõttu ei olnud vaja vihtu(vihtasid) tegemas käia.

Kask levitab lenduvaid aineid fütontsiide, mis tapavad mikroobe. Kaseviht puhastab nahka löövetest ,mädanikust, kiirendab haavade ja kriimustuste paranemist. Kaseviha aur laiendab tugevasti väikesi bronhe, on kasulik ülemiste hingamisteede haiguste korral ja endistele suitsetajatele. Samuti aitab see lihase- ja liigesevalude korral. Kase energiat vajavad haiguse tõttu nõrgaks jäänud inimesed.
Vihaoksi on õigem võtta keskmise kõrgusega puult. Nooremate lehed on liiga pehmed. Oksad peavad närbuma vilus.
Vihtu kuivatatakse kuivas jahedas kohas kui hoida vihtu pimedas säilivad hästi lehtede värv ja meeldiv lõhn. Rohelise värvuse säilitamiseks võib vihad enne kuivatamist soolaga üle raputada.

Esimene saunaskäik meie oma sauna toimus 23.06.08 ja kuna meil vihta ei olnud ning aias kasvab ligi ~100.aastane tamm, oligi tammeviht esimene, millega saun "sisse õnnistatud " sai.

Tammeviht avaldab põletikuvastast mõju ning on eriti kasulik rasvase naha puhul, mis muutub peale vihtlemist matiks ja elastseks.tammeviha leotamise veega on kasulik juukseid loputada, muutuvad kohevaks ja läikivaks.Tammeviht sobib hästi ekseemi või nõgestõbe põdevale inimesele ja neile, kes kannatavad higistamise all. Hästi sobib tammeviht ka hüpertoonikule, kuna tammelehtede aroom ei lase vererõhul leiliruumis ülearu tõusta ja rahustab närvisüsteemi. Tamm annab elujõudu.
Tammeviht on vastupidavam kui kaseviht. Tamme oksi kogutakse juunist kuni augustini varjulistest kohtadest, külgmistelt võsudelt.Vihad riputatakse jahedasse, varjulisse kohta. Valguse käes muutuvad lehed värvituks ja kaotavad lõhna.

Järgmisel saunapäeval proovisid vend ja vennanaine ära ka nõgeseviha. Hoidsime nõgeseid algul keevas vees ja siis lavale.

Kuivatatud pärnaõied, lilled pulma aastapäevaks, värske vihaga sauna, kaevukülma veega tünn, no mida veel ühel kuumal suvepäeval oodata.

Sunday, 18 May 2008

Maja värvimine


Kuna värvimiseks jääb aega ainult nädalavahetustel ,on peenemad tööd veel tegemata.Küll jõuab,sest enamus on juba värvitud. Värviga oleme väga rahul.

Monday, 3 March 2008

Kamina ehitus






Kamina südamiku ostsime juba eelmise aasta novembris. Kamina ehitus ise oli üks loominguline protsess,visioon oli muidugi olemas ,ideid ja muudatusi tuli kogu ehituse käigus.Ega me algul ise ka teadnud ,milline täpne lõpp-tulemus olema saab.

Kõrvalhoone kamin



Kamin on valmis ,Kamina ümbris sai tehtud vanast kivist ,et sobiks vanasse ruumi ja jääks omanäoline . Lõpp- tulemus on super,ise oleme väga rahul ja töötab ka nagu lootsime, ruumid lähevad ruttu soojaks. kamina paremale küljele tekkis väike leso ,hea istuda ja selga soojendada.