Sel aastal korjas tütar pärnaõied, ise ei jõudnudki puu ligi. Rahvameditsiinis tarvitatakse pärnaõisi ammustest aegadest külmetuse, palaviku, gripi ja bronhiidi ravimiseks. Kodustes tingimustes tarvitatakse pärnaõisi kuuma joogina kui higistama panevat, uriini väljutavat ja röga lahtistavat vahendit.
Tegin sel aastal ise esimese kaseviha, seetõttu saigi natuke uuritud vihtade kohta. Ja kui esimese kahe vihaga metsast tulin, tuli välja, et neist sai tegelikult ainult ühe viha, abikaasa sidus vihad omavahel kokku ja arvas, et nüüd on juba viha mõõtu. Varem meil oma sauna ei olnud ja seetõttu ei olnud vaja vihtu(vihtasid) tegemas käia.Kask levitab lenduvaid aineid fütontsiide, mis tapavad mikroobe. Kaseviht puhastab nahka löövetest ,mädanikust, kiirendab haavade ja kriimustuste paranemist. Kaseviha aur laiendab tugevasti väikesi bronhe, on kasulik ülemiste hingamisteede haiguste korral ja endistele suitsetajatele. Samuti aitab see lihase- ja liigesevalude korral. Kase energiat vajavad haiguse tõttu nõrgaks jäänud inimesed.
Vihaoksi on õigem võtta keskmise kõrgusega puult. Nooremate lehed on liiga pehmed. Oksad peavad närbuma vilus.
Vihtu kuivatatakse kuivas jahedas kohas kui hoida vihtu pimedas säilivad hästi lehtede värv ja meeldiv lõhn. Rohelise värvuse säilitamiseks võib vihad enne kuivatamist soolaga üle raputada.
Esimene saunaskäik meie oma sauna toimus 23.06.08 ja kuna meil vihta ei olnud ning aias kasvab ligi ~100.aastane tamm, oligi tammeviht esimene, millega saun "sisse õnnistatud " sai.
Tammeviht avaldab põletikuvastast mõju ning on eriti kasulik rasvase naha puhul, mis muutub peale vihtlemist matiks ja elastseks.tammeviha leotamise veega on kasulik juukseid loputada, muutuvad kohevaks ja läikivaks.Tammeviht sobib hästi ekseemi või nõgestõbe põdevale inimesele ja neile, kes kannatavad higistamise all. Hästi sobib tammeviht ka hüpertoonikule, kuna tammelehtede aroom ei lase vererõhul leiliruumis ülearu tõusta ja rahustab närvisüsteemi. Tamm annab elujõudu.
Tammeviht on vastupidavam kui kaseviht. Tamme oksi kogutakse juunist kuni augustini varjulistest kohtadest, külgmistelt võsudelt.Vihad riputatakse jahedasse, varjulisse kohta. Valguse käes muutuvad lehed värvituks ja kaotavad lõhna.
Järgmisel saunapäeval proovisid vend ja vennanaine ära ka nõgeseviha. Hoidsime nõgeseid algul keevas vees ja siis lavale.
Kuivatatud pärnaõied, lilled pulma aastapäevaks, värske vihaga sauna, kaevukülma veega tünn, no mida veel ühel kuumal suvepäeval oodata.
No comments:
Post a Comment