Sai natuke jalutamas käidud...

Tallinna vanalinn

Endiselt kaunis..

Kadrioru Lossipark

Häbi tunnistada aga jõudsin alles nüüd (esimest korda)Kadrioru Lossi juurde .Kaunis lossiaed tasub vaatamist.

Tallinnas Võimlemispeol 29.06.10-03.07.10

Nädal Tallinnas on seljataga. Kõrvetav päike, mis nädalaega lagipähe paistis jättis oma jälje. Punane nägu ja käed annavad siiani märku, et päikesekreem tuleb suvistel väljasõitudel käepärast hoida. Lase maanaised linnapeale, kolavad mööda kauplusi, uurivad iga lillepeenart ja muudkui pildistavad.
Nädal Tallinnas, vaatamata proovidele laus päikese käes, oli mõnus puhkus. Terve kuu sammud sai nädalaga kogutud./~~27 000 sammu päevas/
jõudsime käia Kadrioru lossi  ja kaunist aeda kaemas, vanalinnas uudistamas ja vaateplatvormil katuseid imetlemas.

Rabarberid

Võimsad suured rohelised lehed läbimõõt pea 50 cm. isegi kataloogist tellitud välismaine sugulane jääb neile alla.

Kevad 2010

Lõpuks ometi on õhus tunda kevadet. Võib ju vaielda, et juba märtsi keskpaiku läks soojaks, ent kui talveriideid veel kõrvaletõsta ei saa,  kas siis on tegemist kevadega?  Kalendri järgi juba on, aknast paistvaid lumehangesid silmates, veel mitte. Tööl olles on meie maja aknad koolimaja poole ja just praegu näen kuidas mehed lumehangesid laiali loobivad. Üks toksib kangiga, küllap on hangede all maapind külmunud ja teised viskavad lund laiali. Vist on tegemist töötutega, igaljuhul mitte koolilapsed. Ruumis sees ei saa aru kui soe välja tegelikult on, aknast mööduvad õpilased, üks paljasääri ja põlvpükstes, on märgiks alanud kevadest. Siin maal veel kuuleb linnulaulu, ent linnas on tõepoolest kevadekuulutajateks õpilased, kes üha napima riietusega märku annavad, millal on viimane aeg talveriided kapipõhja visata, et mitte kevadet minema hirmutada. Paistam ,et mehed on töö lõpetanud, nüüd on terve koolimaja esine valge. Oma akende alt lasime lumehanged traktoriga eemale vedada,  sest oli oht, et vesi tungib ruumi sisse.
Blogi sissekande järgi võib tunduda, et 2009 aasta aiatööd jäid mul tegemata,ent nii see ei ole. Sellel aastal jätkan tööd veesilma rajamisega koos lillepeenardega sinna ümber.
Palju on ümber istutamist, seda seetõttu, et aeda rajama hakates ei olnud korralikku plaani ning paljud kõrgeks kasvavad põõsad istutasin õunapuu kõrvale, veel viimane aeg ümber istutada.

Abu Galumi rahvuspark

27.01 tõotas tulla sisutihe, ekskursioon jeepidega kõrbes, edasi kaamelitega mere äärde (laguuni juurde) lõunasöök. Snorgeldamine korallriffide maailmas. Punase mere veealune maailm jättis kõige sügavama mulje, korallide ja kalade värvikirevus ja kordumatu ilu.
Hommikul kell 7:25 ootas jeep hotelli ees. Mõningaste sekeldustega õnnestus meil hommikusöök varem saada (tegelikult algas hommikusöögi aeg kell 7:30).
Esimene peatus oli bensiinijaamas, kuhu kogunesid kõik ekskursioonil osalejad ~10 jeepi. Meiega oli 4 autot.
Sharmist väljudes läbisime piiripunkti(kus istusid musta riietatud püssidega mehed), kus tuli näidata Egiptuse viisa olemasolu. (kõik avasid passid viisa kohapealt, põhjalikumalt ei kontrollitud)
teekonna algus kõrbes meenutas prügilat, kõikjal vedelsid kilekotid,paberitükid jpm.prügi, samas suunas sõitsid ka prügiautod. Kusjuures kõrval asuski prügila, selleks oli kõrbesse kaevatud kanalid(kraavid), kui need täis said aeti liiv ja kiviklibu peale. Läheduses asusid mõned katusealused, vaibad seinteks ja katuseks, oli näha ka eesleid ja lambaid. Raske oli mõista millest loomad toitusid, sest rohelus puudus (taimed puudusid).Hiljem juhtusime nägema prügis sorivaid lambaid, kas see nüüd oligi ainuke toit neile, ei oska öelda.
Kõrbes tegime väikse peatuse beduiinide katusealuse juures, pakuti teed ja saia. Üks kaetud näoga naisterahvas kükitas vaiba juures kuhu olid laotatud erinevad ehted, käevõrud, kaelakeed, puust valmistatud kaamelid. Selliseid ehteid ja muid käsitöötooteid müüsid tavaliselt lapsed, hiljem nägime neid igal sammul. Üks märgusõna ,mis Egiptusest meelde jäi, oligi -kerjavad lapsed. nad jooksid järel ,küsisid toitu ja vett või püüdsid kuidas vähegi võimalik ehteid müüa. Selle kohapealt oli tõeline konkurents. Kui üks juba oma kauba laiali sai laotatud olid ka teised platsis, kui natuke kohmitsema jäid, oli sul juba käevõru ümber käe seotud. Esialgu oli see kõik väga ehmatav ja kaastunnet tekitav, sest ei ole tavaline näha lapsi kauplemas või kerjamas. Meeldiv äratundmisrõõm tabas meid,nähes keset kõrbe Eestimaalt lõunasse lennanud kurgi.